Eesti tööstuspärand kahe päevaga: Narva, Sillamäe ja põlevkivivöönd

Miks kirre ja miks kaks päeva

Ida-Virumaale ehitas Eesti oma 20. sajandi: põlevkivi kaevandatud 1910. aastatest, elektrijaamad, mis annavad siiani suure osa riigi elektrist, tekstiilikompleks, kus töötas kunagi 12 000 inimest, ja linnad, mis kerkisid tühjale kohale 1940. ja 50. aastatel töölistele, kes toodi kohale üle terve Nõukogude Liidu. See on ainus osa riigist, kus maastik on tõesti inimese tehtud – sada meetrit kõrged aherainemäed, tuhaplatood, millelt saab suusatada, ja järvedeks uputatud karjäärid.

Kaks päeva on õige annus. Üks ei jätku, sest ainuüksi kaevandusmuuseum võtab kolm tundi ja Narva on Tallinnast 210 kilomeetrit; kolm kaldub korduseks, sest tööstusobjektid koonduvad 60 kilomeetri pikkusele lõigule maantee 1 ääres. Tee see ringina Tallinnast autoga või rongi ja taksoga, kasutades Tallinn-Narva liini, mis kestab umbes 2 tundi 40 minutit, maksab €11-16 ja sõidab mitu korda päevas.

Esimene päev, 09:00-13:00: maa alla Kohtla-Nõmmel

Lahku Tallinnast kella 09:00-ks ja sõida mööda maanteed 1 itta; Kohtla-Nõmmeni on umbes 150 kilomeetrit, alla kahe tunni. Eesti Kaevandusmuuseum asub endise töötava kaevanduse peal ja tähtsaim on maa-alune ekskursioon: paned pähe kiivri ja selga jaki, sõidad kaevandusrongiga päris kaeveõõntesse umbes 8°C juurde ja näed masinaid, millega lõigati põlevkivi – kivimit, mis põleb. Ekskursioonid toimuvad kindlatel aegadel, maksavad koos rongiga umbes €18-25 ja suvel ning inglisekeelse giidi puhul tasub ette broneerida.

Maa peal on aherainemägi, kuhu saab jalgsi tõusta ja vaadata üle kogu põlevkivivälja, lisaks kaevandusvedurite plats ja kohvik. Anna objektile kolm tundi. Giidid on siin sageli endised kaevurid, mis muudab tooni täielikult – küsi 1990. aastate sulgemistest ja saad ilustamata jutu sellest, mis nende linnade tööhõivest sai. Seejärel sõida 15 kilomeetrit Kiviõlisse lõunale.

Esimene päev, 13:30-18:00: Kiviõli tuhamägi, Ontika ja Valaste

Kiviõli seikluskeskus on rajatud poolkoksi tuhamäele, mis kerkib 100 meetrit tasandikust kõrgemale – kaheksakümne aasta tööstusjäätmed, nüüd suusanõlv, torurada ja allamäge-rattapark. Isegi kui sa midagi aktiivset ei tee, sõida või jaluta tippu: vaates on korstnad, mets ja Soome lahe tasane sära. Talvised liftipiletid maksavad umbes €20-30 päev; suvel saab lihtsalt üles jalutada väikese tasu eest või tasuta.

Seejärel suundu põhja ranniku poole Ontika panga juurde, mis kulgeb piki kallast, ja Valaste joa juurde – umbes 30 meetriga Eesti kõrgeim, toidetud kuivenduskraavist, mis on kas pettumus või täpselt see, mille pärast tööstusreisile tullaksegi. Vaateplatvorm ja trepid teevad sellest kahekümneminutise peatuse. Lõpeta päev Toila-Oru pargis, kunagises Eesti presidendi suveresidentsis, kus terrassid viivad mereni. Sihi rannikule kella 18:00-ks.

Kus veeta esimene öö

Kaks mõistlikku piirkonda. Toilas on suur mereäärne spaahotell ja hulk külalistemaju; kahene tuba maksab €80-130 hommikusöögi, basseinide ja saunadega, mis pärast maa-alust päeva on õige koht lisa €20 kulutamiseks. Seal on vaikne, männilõhnaline ja pargini viis minutit. Narva-Jõesuu 25 kilomeetrit ida pool on teine valik: vana keisriaegne kuurort Narva jõe suudmes, tõeliselt suurepärane 7-kilomeetrine liivarand ning segu taastatud spaahotellidest hinnaga €90-140 ja lihtsatest külalistemajadest hinnaga €50-75.

Mina magaksin Narva-Jõesuus, sest see jätab hommikul Narvani 15 minutit ja sest jalutuskäik sellel tühjal rannal hämaruses, männid selja taga ja vastaskallas teises riigis, on reisi meeldejäävaim pool tundi. Broneeri ette ainult juulis; ülejäänud aastal on kirdes rohkem tube kui külalisi ja novembris langevad nädalasisesed hinnad €45-60 kanti.

Teine päev, 09:30-12:30: Sillamäe, linn, mida kaardil polnud

Sillamäe ehitati alates 1946. aastast uraanimaaki töötleva tehase ümber ja kuni 1991. aastani oli see võõrastele suletud ning Nõukogude kaartidelt välja jäetud. Alles on üks terviklikumaid stalinistlik-neoklassitsistlikke ansambleid üldse: monumentaalne trepistik kultuurimajast mereni, sümmeetrilised pilastrite ja krohvidekooriga elumajad, kastanipuiestee – kõik 1949. aasta plaani järgi. Jaluta raekoja väljakult mööda Mere puiesteed trepistiku ja rannani – 40 minutit jalgsi ja tasuta.

Väike linnamuuseum, paar eurot, selgitab uraaniaastaid otsekoheselt ja seal on tehase fotod. Pool tundi tasub ära konteksti pärast, mida arhitektuur üksi ei anna. Ära pildista tööstusala ega sadama piiret ning arvesta, et see on 12 000 elanikuga töötav linn valdavalt venekeelse elanikkonnaga, mitte vabaõhunäitus. Kohv kohalikus kohvikus ja natuke vaikset lugupidamist viivad kaugele.

Teine päev, 13:00-17:30: Narva linnus ja Kreenholm

Narva on 25 kilomeetrit ida pool. Alusta Hermanni linnusest, taanlaste rajatud kindlusest, mis vaatab üle 150 meetri laiuse jõe Jaanilinna kindlusele – kaks linnust teineteist vahtimas üle ELi välispiiri, mis on Eesti kõige mõjuvam vaatepilt. Sisemuseum käsitleb linna ajalugu ja 1944. aasta peaaegu täielikku hävingut; pilet umbes €10-12 ja põhjapoolses õues on suviti taastatud käsitööhoov. Anna sellele kaks tundi, sealhulgas torn vaate pärast.

Seejärel Kreenholm: punastest tellistest tekstiililinn jõesaarel, asutatud 1857. aastal ja kunagi Euroopa suurim vabrikukompleks koos oma haigla, koolide ja tööliskasarmutega. Suur osa sellest seisab tühjana. Giidiga ekskursioonid toimuvad hooajaliselt Narva muuseumi ja külastuskeskuse kaudu – broneeri ette, umbes €10-15 – ja need on ainus seaduslik viis hoonetesse sisse saada. Jaluta pärast mööda Joaoru jõepromenaadi ja sõida siis rongi või autoga läände tagasi.

Kohalejõudmine ilma autota ja kuhu jääb teine öö

Rongivariant on Narva enda jaoks tõeliselt hea: rong Tallinnast kestab umbes 2 tundi 40 minutit, mitu korda päevas, €11-16, ja Narva jaamast on linnuseni kümme minutit jalgsi. Liinil on ka maakonnakeskus Jõhvi, mis on bussisõlm Kohtla-Nõmmele, Sillamäele ja Toilale; kohalikud bussid maksavad €2-4 ja sõidavad maantee 1 koridoris tihedalt. Ilma autota on rasked Kiviõli ja Valaste, mõlemad nõuavad taksot Kohtla-Järvelt või Jõhvist, umbes €15-25 suund.

Kui jääd koju sõitmise asemel teiseks ööks, maga Narvas: kesklinna ja promenaadi lähedal on hotelle €55-95 vahemikus ja paar hostelit sellest allpool. Nii saad rahuliku hommiku Narva kunstiresidentuuris ja linna all olevates bastionikäikudes, mis on hooajaliselt avatud umbes €7 eest ning on külmad, pimedad ja suurepärased. Muidu on tagasisõit Tallinna heal teel 2 tundi 45 minutit.

Mida vahele jätta ja kuidas piirkonda lugeda

Jäta Kohtla-Järve kesklinn vahele, kui Nõukogude planeerimine pole just sinu eriline kinnisidee – see on laiali mitme eraldiseisva linnaosa vahel ja huvitavad osad on need, kuhu sisse ei pääse. Jäta vahele kiusatus samasse reisi Lahemaad suruda; see on samal teel, aga kuulub teistsuguse, pehmema puhkuse juurde ja segamine lahjendab mõlemat. Jäta vahele Narva piirijärjekord, kui sul seal asja pole.

Loe piirkonda tema enda mõistes. Siin räägib umbes 70 protsenti elanikest kodus vene keelt, põlevkivitööstust kärbitakse kliimapoliitika survel ja meeleolu selle kõige suhtes on keeruline. Menüüd ja muuseumisildid on kolmes keeles, kaardimakse toimib kõikjal ja hinnad on Tallinnast märgatavalt madalamad – täislõuna €8-12, õlu €3-4. Tule uudishimulikuna, küsi küsimusi ja ära kohtle tühje vabrikuid fototaustana.