Kuidas kogeda Soomaa viiendat aastaaega: üleujutatud metsa kanuumatka näpunäited

Viienda aastaaja mõistmine ja parim külastusaeg

Soomaa rahvuspargis Viljandimaal toimub see, mida kohalikud nimetavad viiendaks aastaajaks – iga-aastane suurvesi, kui lume sulamine ja kevadised vihmad uputavad metsaaluse ühest kolme meetrini vee alla. Tavaliselt juhtub see märtsi lõpu ja mai alguse vahel, kuigi täpne aeg nihkub igal aastal sõltuvalt talvisest lumikattest ja aprillikuu temperatuuridest. See nähtus muudab matkarajad kanuuteedeks, kus aerutajad liuglevad tammede ja saarte tüvede vahel, mida tavaliselt jalgsi läbitakse. Enne reisi broneerimist kontrolli Riisa veetaseme jaama näite; võlu algab umbes 120 sentimeetri juures ja saavutab haripunkti 150–180 sentimeetri juures. Sul tasub kohale jõuda tõusva vee või platoofaasi ajal, mitte lõpus, kui vesi kiiresti taandub ja paljastab mudalapid.

Aprill pakub kõige usaldusväärsemat ajaakent, eriti teine ja kolmas nädal, mil veetase püsib stabiilsena ja päevavalgus kestab üle kella seitsme õhtul. Märtsi lõpus võib öösiti veel ollagi külmakraade, mis tekitavad jääplekke aeglasematel veeteedel, samas kui mai alguses langeb vesi kiiresti, kui temperatuur tõuseb üle viieteistkümne kraadi. Aprillikuu argipäevadel on veel vähem aerutajaid võrreldes nädalavahetustega, kui Tallinna elanikud sõidavad sada kuuskümmend kilomeetrit lõunasse Viljandimaale. Kui asud Pärnus, nelikümmend viis kilomeetrit läänes Pärnumaal, saad ligipääsu rannikupoolsetele majutusvõimalustele ning jõuad autoga Soomaa Riisa või Kõrtsi-Tõramaa sissepääsupunktidesse vähem kui tunniga. Teine variant on jääda Viljandi linna, kolmkümmend viis kilomeetrit rahvuspargist kirdes, kus külalismajad ja väikesed hotellid teenindavad külastajaid aastaringselt ning sõit rajaalgusteni võtab neljakümmend minutit.

Kanuumarsruudi ja sisenemispunkti valimine

Halliste jõe marsruut Raudnast Riisani katab umbes kaksteist kilomeetrit ja sobib hästi esmakordsele suurvee aerutajale, sest hoovus teeb poole tööst ära ning lõpetad külastuskeskuse juures, kus enamik reisikorraldajaid tegutseb. Väljasõit toimub Raudna küla lähedalt maantee 92 ääres, aerutad läbi üleujutatud lepikute ja pajustike, seejärel liitud laiemate veeteedega, kui jõgi laiub üle Kuresoo raba. Arvesta kahe kuni kolme aerutamistunniga, olenevalt sellest, kui tihti peatud pildistamaks unenäolist vaatepilti aiapostidest, mis kerkivad avaveest, ja küüniekatustest, mis vaevu pinnast kõrgemal seisavad. Riisa külastuskeskuses teekonna lõpus on parkla, tualetid ja väike näitus, mis selgitab raba ökoloogiat, ning reisikorraldajad pakuvad ka veo teenust tagasi Raudnasse kahekümne kuni kolmekümne euro eest grupi kohta.

Lühema aerutuse jaoks, kus üleujutus on garanteeritud, algab Kõrtsi-Tõramaa ring Tõramaa talu külalismajast ja teeb viie kilomeetrise ringi läbi üleujutatud metsa ilma veota tagasi. See marsruut sobib peredele või igaühele, kes soovib paindlikkust varem tagasi pöörduda, ning kanuusid saab otse rentida Tõramaa talust umbes viieteistkümne euro eest tunnis või neljakümne viie euro eest poole päeva eest. Vesi on siin vaiksem kui Hallistel, sest aerutad üleujutatud niitude ja lepikute vahel, mitte ei järgi jõe hoovust. Maamärgid kaovad vee alla, seega laadi eelnevalt alla Soomaa radade kaart rahvuspargi veebilehelt ja võta kaasa väljaprinditud koopia veekindlas kotis. Mobiililevi kaob niipea, kui aerutad kaks kilomeetrit maanteest 168, ja üleujutatud mets näeb igas suunas ühesugune välja, mistõttu on navigeerimine ainult mälu järgi esmakordsetele peaaegu võimatu.

Mida pakkida ja selga panna veel olles

Vee temperatuur aprillis kõigub kolme ja seitsme kraadi Celsiuse vahel, mis on piisavalt külm, et vette kukkumine ilma märgülikonnata põhjustab hüpotermia kahekümne minuti jooksul. Rendi kuivülikond Riisa või Tõramaa reisikorraldajatelt, kui sul puudub külma vee varustus; rent maksab kahekümne viie kuni kolmekümne viie euro vahel päevas ja sisaldab neopreensaapaid. Kuivülikonna alla kanna termopesu ja fliisist vahekihti, sest kanuus istudes tekitad vähem kehasoojust kui matkates. Väldi täielikult puuvilla; kord märjaks saanuna jääb see märjaks ja tõmbab nahalt soojust välja. Võta kaasa kaks paari kindaid, üks õhuke aerutuskinnas ja teine paksem soojustatud paar puhkepeatuste ajaks vahetamiseks. Sinu käed puutuvad enim kokku külmaga ja kaotavad külmas tuules kiiresti liikuvuse.

Pakenda kõik veekindlasse kotti isegi siis, kui ilmateade lubab päikest, sest ümberminek on endiselt võimalik, kui hindad valesti veealuse palgi asukoha või kummardud liialt üleujutatud küüni pildistamiseks. Kahekümneliitrine veekindel kott mahutab varuriideid, näkse, termose kuuma teed, telefoni, kaamera ja esmaabikomplekti. Kinnita veekindel kott kanuu istme külge karabiiniga, et see üleminekul minema ei ujuks. Päikeseprillid ja päikesekaitsekreem on olulisemad kui arvad; aprillipäike peegeldub veelt ja varjulistesse kohtadesse jäänud lumelaikudelt, tekitades hulga, mis pingutab silmi ja põletab paljastatud nahka. Servaga müts, mis seotakse lõua alla, hoiab ära selle kaotsimineku, kui aerutad läbi madalate pajuokste. Jäta väärtasjad hotelli tuppa Viljandis või Pärnus, sest maapiirkonna teede ääres asuvate kaugete sisenemispunktide juures pole kohta, kuhu neid turvaliselt hoiule anda.

Giidiga tuur või iseseisev aerutamine

Giidiga minek oma esimesel viienda aastaaja aerutusreisil on mõistlik, sest kohalikud korraldajad teavad, millised alad kindlalt üle ujutatakse, kust leida kõige muljetavaldavamaid vaateid ning kuidas lugeda peeneid hoovusemustreid, mis viitavad veealustele takistustele. Soomaa.com ja mitmed teised ettevõtted korraldavad pooleteise päevaseid tuure viiekümne kuni seitsmekümne viie euro eest inimese kohta, hinna sees kanuu, ohutusvarustus, kuivülikonna rent ja giid. Grupid on tavaliselt kuni kaheksa aerutajat ühe giidiga, alustades hommikupoolikul ja naastes varasel pärastlõunal. Giidid osutavad loomastikule, mida muidu märkamata jätaksid, näiteks üleujutatud niitudel kalastavatele mustatoonekurgedele või põlvini vees liikuvatele põtradele kuivade lappide vahel. Nad tegelevad ka logistikaga, näiteks veoga, ja teavad, milliste taludega saab parkida, säästes sind askeldusest, mis üksi sõites aerutamisaega raiskab.

Iseseisev aerutamine maksab vähem, kuid nõuab rohkem ettevalmistust ja tähendab suuremat riski. Vajad enda kanuud või pead ilma giidita rentima, mida mõned talud pakuvad, kui näitad üles põhilist oskust ja allkirjastad vastutusest loobumise avalduse. Vabadus seada oma tempo ja avastada kõrvalveeteid meeldib kogenud aerutajatele, ning väldid grupituuride start-stopp rütmi, kus aeglaseim paat määrab kiiruse. Kui aga olud muutuvad, kui keegi ümber läheb või kui hindad vahemaid valesti ja pimedus läheneb, pead sellega üksi toime tulema. Mobiililevi ei toimi enamikus pargist ning kevadine vesi on endiselt eluohtlikult külm. Kompromissvariant on palgata giid esimeseks väljasõiduks marsruutide ja tingimuste tundmaõppimiseks, seejärel aeruta järgnevatel päevadel iseseisvalt, kui plaanid Viljandimaal pikemat viibimist. Broneeri Viljandis majutus kolmeks-neljaks ööks, et jätta ilmastikust tulenevat paindlikkust, mitte panustada ühele kindlale kuupäevale.

Kus peatuda enne ja pärast aerutamist

Viljandi, maakonnakeskus kolmkümmend viis kilomeetrit Soomaast, pakub laiemat majutusvalikut alates nõukogudeaegsetest hotellidest bussijaama lähedal kuni renoveeritud külalismajadeni vanalinnas, kust avaneb vaade järvele ja lossivaremetele. Keskklassi valikud koonduvad Tartu tänava ja Lossi tänava äärde, kust jalutuskäigu kaugusel on kohvikud ja väike Kondase Keskuse kunstimuuseum, mis sobib puhkepäeva tegevuseks, kui vihm aerutamise ära jätab. Sõit Viljandist Riisa külastuskeskusesse võtab neljakümme minutit mööda maanteed 92, läbides Kõpu ja Õisu külasid, kus saab peatuda kütuse ja põhitarvete jaoks. Viljandis peatumine annab ka hea lähtepunkti Viljandimaa teiste vaatamisväärsuste avastamiseks, näiteks rippsild üle Võhandu jõe või nõukogudeaegne kolhoosimuuseum Lustiveres, kui ehitad viienda aastaaja ümber pikema reisi.

Pärnu Pärnumaal on mõistlik valik, kui soovid suurveeaerutamist ühendada rannajalutuste ja spaahotellidega, ehkki see asub Soomaast kaugemal, umbes tunni sõidu kaugusel Riisast. Pärnu töötab paremini baasina, kui plaanid ühel reisil külastada mitut piirkonda, kuna sealt on head ühendused põhja poole Harjumaale ja Tallinna või lõuna poole rannikut mööda Läti suunas. Kõige immersiivsema kogemuse jaoks broneeri talumajutus Soomaa rahvuspargi sees või vahetus läheduses, näiteks Tõramaa külalismaja või Riisa Puhkemaja. Need majutuskohad pakuvad kanuurenti, kohalikke sööke, puuküttega saunu ja otsest ligipääsu aerutusradadele ilma sõitmata. Maksad kõrgema hinna, tavaliselt kuuskümmend kuni üheksakümmend eurot ööpäevas kahekohalise toa eest võrreldes neljakümne euroga Viljandis, kuid ärkad vee sulinat ukse taga kuuldes ja saad enne hommikusööki aerutada välja, kui udu veel üleujutatud metsale toetub.

Piirkonnas veedetud aja parimaks ärakasutamine

Peale aerutamise tasub Soomaad avastada ka jalgsi mööda laudteid, mis jäävad üleujutuste ajal ligipääsetavaks, eriti Riisa kobraste rada ja Kuuraniidu õpperada. Kobraste rada kulgeb kolm kilomeetrit kõrgendatud puitlaudteel läbi lepikute ja näitab aktiivseid pesasid ja tamme, koos infotahvlitega, mis selgitavad, kuidas kobrad oma elukeskkonda kujundavad. Nende radade läbimine enne või pärast kanuumatka aitab mõista maastikku, mida just läbisid, ning märgata detaile, mis on veepinnalt nähtamatud. Ingatsi õpperada pargi lõunaservas Jämaja küla lähedal pakub kuuekilomeetrist ringi läbi kõrgsoo, koos vaateplatvormidega üle Kuresoo lameda avaruse, mis on üleujutatuna dramaatiline, kuid ligipääsetav aastaringselt.

Kui viies aastaaeg lõpeb varakult või külastad väljaspool suurvee aega, pakub Soomaa endiselt suurepärast aerutamist mööda Halliste, Raudna ja Lemmjõe jõgesid nende tavapärastes sängides, samuti Eesti parimat sooretkede võimalust talvel, kui külmunud raba kannab su kaalu. Rahvuspark hõlmab kolmsada seitsekümmend ruutkilomeetrit, suur osa sellest on teedeta looduslik ala, mistõttu isegi tipphooajal leiab üksinduse, aerutades väiksematel lisajõgedel. Ühenda oma Soomaa külastus peatustega Viljandis, et näha järve ja keskaegseid varemeid, või sõida lõunasse Mulgimaale Karksi-Nuia ümbrusesse, et kogeda erilist kultuuripiirkonda oma murde ja valgeveerandiliste taluhoonetega. Kui asud Pärnus, pakub rannikulinn juugendarhitektuuri, rannaäärseid parke ja korralikku restoranivalikut, mida maapiirkonna Viljandimaalt ei leia. Igal juhul jäta piirkonnaga tutvumiseks vähemalt kolm päeva, et ilm ei rikuks su ainsat aerutamisvõimalust.